Koolivaheajal Lillehammeris
Seekord läksime märtsi koolivaheajal - 15.-19. märts projektikaaslastele külla lausa üheteistkümnekesi!
Lisaks õpetajatele olid kaasatud ka kaks koolisöökla töötajat.
Saabusime Lillehammerisse pühapäeva pärastlõunal. Tänu selgele ilmale avanes lennukiaknast võrratu vaade. Rongisõidul Oslost Lillehammerisse imetlesime Norra loodust. Rong sõitis piki Mjøsa järve kallast. Järv on üle 100 km pikk ning rongiaknast oli näha päikesest sillerdav vesi, taamal mäed.
Kui meil siin oli käes juba kevad, siis Norras oli alles talv ja mäenõlvade suusakeskused töötasid täie hooga.
Esimesel päeval seadsime end mugavalt juba tuttavasse hotelli sisse. Hotell asub linna südames, nii et esimene tutvus või juba tuttav linnake sai kiiresti läbi käidud. Õhtul oli meil vaba aeg, igaüks otsis endale ise tegevust, näiteks kõndisime mööda Lillehammeri tänavaid, mis on ääristatud eriilmeliste vahvate majakestega. Jõudsime oma retkel ka Maihaugeni vabaõhumuuseumi juurde.
Lisaks õpetajatele olid kaasatud ka kaks koolisöökla töötajat.
Saabusime Lillehammerisse pühapäeva pärastlõunal. Tänu selgele ilmale avanes lennukiaknast võrratu vaade. Rongisõidul Oslost Lillehammerisse imetlesime Norra loodust. Rong sõitis piki Mjøsa järve kallast. Järv on üle 100 km pikk ning rongiaknast oli näha päikesest sillerdav vesi, taamal mäed.
Kui meil siin oli käes juba kevad, siis Norras oli alles talv ja mäenõlvade suusakeskused töötasid täie hooga.
Esimesel päeval seadsime end mugavalt juba tuttavasse hotelli sisse. Hotell asub linna südames, nii et esimene tutvus või juba tuttav linnake sai kiiresti läbi käidud. Õhtul oli meil vaba aeg, igaüks otsis endale ise tegevust, näiteks kõndisime mööda Lillehammeri tänavaid, mis on ääristatud eriilmeliste vahvate majakestega. Jõudsime oma retkel ka Maihaugeni vabaõhumuuseumi juurde.
Esmaspäeva varahommikul läksime kooli ja peale kooliga tutvumist alustasime projektitööga- tegime kokkuvõtteid mõlemas koolis toimunud tegevustest ja seadsime uusi plaane. Väga pikalt me seekord arutada ei saanud, sest pidime ühinema spordihallis toimuva venitustreeninguga.
Nimetatud treening oli huvitav kogemus, liigesed ja lihased said tavapärasest hoopis erinevat tegevust. Treener rääkis, et kuna õpilased treenivad palju, aga ei pööra ohutusele tähelepanu, siis tehaksegi vahel treeninguid lihtsalt venitamiseks, et ära hoida suuremaid vigastusi. Maili, Kristiina ja Marje võtsid sellest ka aktiivselt osa ja näitasid meie head vormi. Kehalise kasvatuse õpetaja Raido tunnustas, et meie tüdrukud venisid päris hästi :).
Pärastlõunal kuulasime loengut Lillehammeri linna ajaloost ja külastasime kooli muuseumi.
Õhtul valmistasime hotelli külaliste köögis eestimaiseid suupisteid ja korraldasime vastuvõtu meie võõrustajatele.
Nimetatud treening oli huvitav kogemus, liigesed ja lihased said tavapärasest hoopis erinevat tegevust. Treener rääkis, et kuna õpilased treenivad palju, aga ei pööra ohutusele tähelepanu, siis tehaksegi vahel treeninguid lihtsalt venitamiseks, et ära hoida suuremaid vigastusi. Maili, Kristiina ja Marje võtsid sellest ka aktiivselt osa ja näitasid meie head vormi. Kehalise kasvatuse õpetaja Raido tunnustas, et meie tüdrukud venisid päris hästi :).
Pärastlõunal kuulasime loengut Lillehammeri linna ajaloost ja külastasime kooli muuseumi.
Õhtul valmistasime hotelli külaliste köögis eestimaiseid suupisteid ja korraldasime vastuvõtu meie võõrustajatele.
Teisipäevane päev oli täis erinevaid tegevusi.
Raido kui meie suusatamise professionaal ühines kohaliku suusatreeneriga ja veetis suurema osa oma päevast suusaradadel.
Teisipäeva ennelõunal pakuti võimalust talisuplust proovida. Jalgpallitreener Lars Erik viis noored pärast treeningut suusaraja äärde suplema. Esmalt 5 minutit jooksu ja seejärel suplus jões. Huvitav ja värskendav kogemus! Ja üllatavalt mõnus! Selle väljakutse julges vastu võtta Maili. Märkasime, et noored panid pärast suusaringilt tulekut sealsamas suusaraja ääres kuiva särgi selga, nad ei vajanud selleks riietusruumi.
Teised külastasid Mesna kutsekooli, kus õpetatakse välja tulevasi kokki ja puhastusteenindajaid. See kooli liidetakse sügisel keskkooliga, et ka meie riigis toimuvad koolides ümberkorraldused, oli huvitav kuulata norrapoolseid kogemusi.
Kutsekooli õpilased valmistasid meile imehea kanasupi ja tordi. Oli hea süüa sooja toitu lõuna ajal, sest Norras on kombeks koolieineks süüa ainult võileibu.
Pärastlõunal külastasime Royslimoen 7-klassilist kooli, kus tutvusime õpilaste võimalustega õues aega veeta. Jõudsime koolimaja juurde pika vahetunni alguses. Igal koolipäeval on pooletunnine vahetund kui KÕIK on kohustatud olema õues. Selgelt oli näha, et lapsed nautisid õues olemist, see oli nende jaoks loomulik keskkond, kus igaüks leidis endale sobivat tegevust. Seal on loodud selleks erinevad võimalused mängude, ronimisradade, lumespordi jaoks. Väga vahva oli jälgida laste lõbusat tegevust: õpilased ronisid puude otsas, olid kelgukünkal, joonistasid, turnisid ja kiikusid köitel, hüppasid hüppenööridega, mängisid palli, vedasid ämbritega vett, mängisid peitust jne. Õpetajad jälgisid eemalt õpilaste tegevust ja ei seganud neid. Ei märganud ühtegi õpilast, kes poleks õues olemist ebameeldivaks pidanud. Saime teada, et Norras püütakse lastes juba maas-madalast kasvatada iseseisvust ja karmis kliimas hakkamasaamist. Näiteks käivad õpilased kuni 4 km kauguselt ise koolis ja tihti korraldatakse 20 km loodusmatku. Siinkohal oleks meil neist kindlasti õppida.
Saime teada, et kui laps elab koolile lähemal kui 2 km, siis tuleb ta kooli jalgsi (või suuskadel või rattaga), aga mitte bussi ega autoga.
Õhtupoolikul jõudsime veel ka projektitööd teha.
Raido kui meie suusatamise professionaal ühines kohaliku suusatreeneriga ja veetis suurema osa oma päevast suusaradadel.
Teisipäeva ennelõunal pakuti võimalust talisuplust proovida. Jalgpallitreener Lars Erik viis noored pärast treeningut suusaraja äärde suplema. Esmalt 5 minutit jooksu ja seejärel suplus jões. Huvitav ja värskendav kogemus! Ja üllatavalt mõnus! Selle väljakutse julges vastu võtta Maili. Märkasime, et noored panid pärast suusaringilt tulekut sealsamas suusaraja ääres kuiva särgi selga, nad ei vajanud selleks riietusruumi.
Teised külastasid Mesna kutsekooli, kus õpetatakse välja tulevasi kokki ja puhastusteenindajaid. See kooli liidetakse sügisel keskkooliga, et ka meie riigis toimuvad koolides ümberkorraldused, oli huvitav kuulata norrapoolseid kogemusi.
Kutsekooli õpilased valmistasid meile imehea kanasupi ja tordi. Oli hea süüa sooja toitu lõuna ajal, sest Norras on kombeks koolieineks süüa ainult võileibu.
Pärastlõunal külastasime Royslimoen 7-klassilist kooli, kus tutvusime õpilaste võimalustega õues aega veeta. Jõudsime koolimaja juurde pika vahetunni alguses. Igal koolipäeval on pooletunnine vahetund kui KÕIK on kohustatud olema õues. Selgelt oli näha, et lapsed nautisid õues olemist, see oli nende jaoks loomulik keskkond, kus igaüks leidis endale sobivat tegevust. Seal on loodud selleks erinevad võimalused mängude, ronimisradade, lumespordi jaoks. Väga vahva oli jälgida laste lõbusat tegevust: õpilased ronisid puude otsas, olid kelgukünkal, joonistasid, turnisid ja kiikusid köitel, hüppasid hüppenööridega, mängisid palli, vedasid ämbritega vett, mängisid peitust jne. Õpetajad jälgisid eemalt õpilaste tegevust ja ei seganud neid. Ei märganud ühtegi õpilast, kes poleks õues olemist ebameeldivaks pidanud. Saime teada, et Norras püütakse lastes juba maas-madalast kasvatada iseseisvust ja karmis kliimas hakkamasaamist. Näiteks käivad õpilased kuni 4 km kauguselt ise koolis ja tihti korraldatakse 20 km loodusmatku. Siinkohal oleks meil neist kindlasti õppida.
Saime teada, et kui laps elab koolile lähemal kui 2 km, siis tuleb ta kooli jalgsi (või suuskadel või rattaga), aga mitte bussi ega autoga.
Õhtupoolikul jõudsime veel ka projektitööd teha.
Kolmapäeva hommikul võtsime osa majandusõpetuse tunnist, kus tutvusime Norra ja Eesti sarnasuste ja erinevustega. Osalesime majandusõpetuse tunnis, lisaks õpetaja loengule toimusid grupiarutelud, mille käigus arutlesime koos noortega, missugused on Eesti ja Norra sarnasused ja erinevused, mida üksteise riigist ja kultuurist teame jne. Saime teada, et meil on palju ühist ajaloos, kuid kaasaeses elus leidsime üsna palju erinevusi.
Meil oli võimalus kuulata loengut dopingu kasutamisest, selle mõjudest ja riskidest ning dopinguproovide võtmisest. Saime näha ja katsuda dopinguproovi läbiviimisel kasutatavaid vahendeid ning ülevaate sellest, kuidas dopingukontroll on aja jooksul paranenud ja täiustunud. Saime põhiteadmised sellest, kuidas erinevad dopinguained sportlasi mõjutavad ning milliste tunnusmärkide kaudu on nende tõenäoline tarvitamine tuvastatav. Toodi näiteid tuntud sportlastest, kes on oma sportlaskarjääri keelatud ainete manustamise tõttu ära rikkunud või sellega endale olulisi terviserikkeid põhjustanud. Meid oleks huvitanud ka toidulisandite tarvitamisega seonduv, millest loengut pidav spetsialist väga palju teadis ning mis meid kui toidulisandeid tarvitavate noortega kokku puutuvaid pedagooge väga huvitaks. Kahjuks ei olnud selle jaoks aega, kuid loodetavasti tekib see võimalus meil veel järgmisel korral, kui taaskord Lillehammerisse suundume.
Pärastlõunal käisime Birkenbeineri staadionil, kus toimusi ettevalmistused aasta kõige suuremaks sündmuseks- maratoniks. Saime teada, et taliolümpiamängudeks, mis toimusid 1994 aastal ehitatud rajatised on siiani kasutusel, siiski kaasaja nõuetele vastavalt ümber ehitatud. Ka õpilased Lillehammeri 18 koolist kasutavad neid tihti.
Naine, kes korraldab Opplandi maakonna õpilaste aktiivset liikumist, rääkis meile nende põhimõtetest ja suundadest. Põhieesmärk on see, et koolilõpetaja tunneks end oma kehas hästi, oleks enda kehaga sõber, naudiks liikumist. Sageli korraldatakse matku, süüakse õues, st veedetakse terve päev värskes õhus.
Õhtupoolikul oli projektikohtumine ja õhtusöök kohvikus Stift.
Meil oli võimalus kuulata loengut dopingu kasutamisest, selle mõjudest ja riskidest ning dopinguproovide võtmisest. Saime näha ja katsuda dopinguproovi läbiviimisel kasutatavaid vahendeid ning ülevaate sellest, kuidas dopingukontroll on aja jooksul paranenud ja täiustunud. Saime põhiteadmised sellest, kuidas erinevad dopinguained sportlasi mõjutavad ning milliste tunnusmärkide kaudu on nende tõenäoline tarvitamine tuvastatav. Toodi näiteid tuntud sportlastest, kes on oma sportlaskarjääri keelatud ainete manustamise tõttu ära rikkunud või sellega endale olulisi terviserikkeid põhjustanud. Meid oleks huvitanud ka toidulisandite tarvitamisega seonduv, millest loengut pidav spetsialist väga palju teadis ning mis meid kui toidulisandeid tarvitavate noortega kokku puutuvaid pedagooge väga huvitaks. Kahjuks ei olnud selle jaoks aega, kuid loodetavasti tekib see võimalus meil veel järgmisel korral, kui taaskord Lillehammerisse suundume.
Pärastlõunal käisime Birkenbeineri staadionil, kus toimusi ettevalmistused aasta kõige suuremaks sündmuseks- maratoniks. Saime teada, et taliolümpiamängudeks, mis toimusid 1994 aastal ehitatud rajatised on siiani kasutusel, siiski kaasaja nõuetele vastavalt ümber ehitatud. Ka õpilased Lillehammeri 18 koolist kasutavad neid tihti.
Naine, kes korraldab Opplandi maakonna õpilaste aktiivset liikumist, rääkis meile nende põhimõtetest ja suundadest. Põhieesmärk on see, et koolilõpetaja tunneks end oma kehas hästi, oleks enda kehaga sõber, naudiks liikumist. Sageli korraldatakse matku, süüakse õues, st veedetakse terve päev värskes õhus.
Õhtupoolikul oli projektikohtumine ja õhtusöök kohvikus Stift.
Neljapäeval külastasime lähedal asuvat suusakeskust ....