Projektikohtumine Aravetel
Novembrikuu kolmandal nädalal (17.nov- 21.nov) saime võõrustada kolme noort meesõpetajat Lillehammeri koolist- meile tulid külla Morton, Ingmar ja Øyvind.
Peale maandumist Tallinna lennujaamas 17. novembri pärastlõunal tutvusid külalised meie pealinnaga, seda aitasid neil teha Krista Pohla ja Kristiina Ots. Külalised viidi lauluväljakule ning Kadrioru lossi juurde, kus neile näidati eemalt ka Kumu kunstimuuseumi (vähemalt teavad, et selline koht on olemas). Sellele järgnes väikene vanalinna tutvustamine, millega seoses käidi vaateplatvormil ja raekoja platsil. Edasi suunduti Solarise keskusesse, kus nauditi Lido maitsvaid toite ning kohviku Komeet hõrgutavaid kooke koos tassikese kohviga. Üks külalistest oli alles hiljuti ühe teise projekti raames Eestit külastanud ning tundis Solarise keskusega seoses toredat äratundmisrõõmu. Pärast söömist võeti suund Aravete poole, et külalised saaksid end oma ööbimispaika (Aravete kardi- ja vabaajakeskusse) mõnusasti sisse seada.
18. novembri varahommikul saabusid külalised koolimajja, nad olid meie suurest kaasaegsest majast tõeliselt vaimustatud. Peale põhjalikku tutvumist koolimajaga ja põgusat kohtumist õpilastega alustasime projektitööga. Esimesel projektikoosolekul osales ka Eesti Suusaliidu esindaja, kes andis ülevaate noorte suusaspordi hetkeseisust ja kiitis ka meie kooli noori suusasportlasi. Kohtumisel viibisid ka vallavanem Rait Pihelgas ja kooli hoolekogu esimees Reimo Kaasiku, kellega koos arutati liikumise populariseerimist kohalikus kogukonnas. Leidsime, et oleme paljus sarnased, kuid on ka erinevusi. Näiteks ei pooldanud norrakad lasteasutuste üliturvaliseks muutmist.
Pärastlõunal korraldati külalistele autodega sõit off-road rajal, mis pakkus neile ohtralt adrenaliini.
Peale riiete vahetust ootas külalisi meie suusatreener Raido, kes näitas meie noorsportlaste treeningut lumeta rajal.
Õhtul toimus pidulik õhtusöök „Kirsimaris“ meie Norra külaliste, vallavanema ja kõigi projektis osalejate õpetajate osavõtul. Arutlesime külastusnädala sisustamise üle, vahetasime mõtteid Norra kolleegidega, pisut tööjuttu ka sekka.
Peale ohtrat õhtusööki võtsid külalised osa Aravete spordihoones populaarsest body-pump trennist.
Peale väga pikka ja väsitavat päeva jõudsid väsinud külalised lõpuks majutuskohta- kardirajale.
Kolmapäeva hommikupoolikul tutvusid norrakad Valgehobusemäe suusakeskusega.
Keskpäeval algas koolis traditsiooniline üritus, mis kandis sel aastal nime "Maitsev sport". Klassidevahelises võistluses pidid klassid esitama sportliku kava ja tutvustama oma kooki. Züriisse kuulus ka Morton, kes kiitis meie õpilaste head esinemisoskust ja maitses ka ohtralt kooke.
Õhtupoolikul toimus projektikoosolek „Koorejaamas“.Vaatluse all olid projekti tegevused ja eelarve. Lepiti kokku projekti peamised tegevussuunad: liikumine ja tervislik toitumine, ühtlustati arusaamist neist teemadest. Jutuks tuli, milline suhtumine on Norras laste mänguväljakutesse. Kui Eestis on suundumus sellel, et kõik peab olema laste jaoks äärmiselt turvaline ning kui turvalisust ei suudeta tagada, siis jääb mänguväljak või noorte spordi tegemise paik ehitamata. Norralaste suhtumine on aga teine. Valitsus on võtnud suuna, et igati toetada laste ja noorte liikumist ja sportimisvõimalusi. Vigastusi ei suudeta ka seal täielikult vältida, aga arvatakse, et odavam on ravida mõnda vigastust, kui elukestvalt tervet põlvkonda, kes ei ole harjunud ennast liigutama ja vajab arstiabi oma eluga toimetulekuks.
Neljapäeva hommikupoolikul "varjutasid" norrakad kehalise kasvatuse tunde.
Keskpäeval kogunesid kõik liikumisest huvitatud kooli aulasse, kus algas koolitus liikumise asjatundjate Kaarel Zilmeri ja René Meimeri juhtimisel. Kuulsime palju huvitavat tervislikust eluviisist, igaüks leidis endale vajalikke näpunäiteid liikumise mitmekesistamiseks. Kohal oli ka maakonnalehe esindaja, kes kajastas koolitust terve lehekülje ulatuses. Kevadel lubas R. Meimer korraldada praktilise koolituse kepikõnni harrastajatele. Loodame sellesse üritusse kaasata ka kogukonna eakamaid liikmeid.
Pimeda aja saabudes korraldas Reimo Kaasiku orienteerumise. Aravete Kangrumäel on orienteerumise püsirada, mille norrakad ette antud ühetunnise kontrollajaga pealampide valgel edukalt läbisid, st nad leidsid kõik kontrollpunktid üles. Vahva oli jälgida, kuidas 2 "jaaniussikest" mööda metsa liikusid. Oli näha, et tegemist on kogenud orienteerujatega ja heade jooksjatega.
Reedel külastasid norralased geograafiatundi, st vaatasid slaidiprogrammi Eesti kohta ja said põgusa ülevaate veebruarikuus toimunud ülekoolilisest talinädalast. Ning oligi aeg kokkuvõtteid teha. Külalised jäid väga rahule sisutiheda nädalaga ja koos otsustasime alustatud tegevusi jätkata elektroonilisel teel kuni uute kohtumisteni kevadel.
Peale maandumist Tallinna lennujaamas 17. novembri pärastlõunal tutvusid külalised meie pealinnaga, seda aitasid neil teha Krista Pohla ja Kristiina Ots. Külalised viidi lauluväljakule ning Kadrioru lossi juurde, kus neile näidati eemalt ka Kumu kunstimuuseumi (vähemalt teavad, et selline koht on olemas). Sellele järgnes väikene vanalinna tutvustamine, millega seoses käidi vaateplatvormil ja raekoja platsil. Edasi suunduti Solarise keskusesse, kus nauditi Lido maitsvaid toite ning kohviku Komeet hõrgutavaid kooke koos tassikese kohviga. Üks külalistest oli alles hiljuti ühe teise projekti raames Eestit külastanud ning tundis Solarise keskusega seoses toredat äratundmisrõõmu. Pärast söömist võeti suund Aravete poole, et külalised saaksid end oma ööbimispaika (Aravete kardi- ja vabaajakeskusse) mõnusasti sisse seada.
18. novembri varahommikul saabusid külalised koolimajja, nad olid meie suurest kaasaegsest majast tõeliselt vaimustatud. Peale põhjalikku tutvumist koolimajaga ja põgusat kohtumist õpilastega alustasime projektitööga. Esimesel projektikoosolekul osales ka Eesti Suusaliidu esindaja, kes andis ülevaate noorte suusaspordi hetkeseisust ja kiitis ka meie kooli noori suusasportlasi. Kohtumisel viibisid ka vallavanem Rait Pihelgas ja kooli hoolekogu esimees Reimo Kaasiku, kellega koos arutati liikumise populariseerimist kohalikus kogukonnas. Leidsime, et oleme paljus sarnased, kuid on ka erinevusi. Näiteks ei pooldanud norrakad lasteasutuste üliturvaliseks muutmist.
Pärastlõunal korraldati külalistele autodega sõit off-road rajal, mis pakkus neile ohtralt adrenaliini.
Peale riiete vahetust ootas külalisi meie suusatreener Raido, kes näitas meie noorsportlaste treeningut lumeta rajal.
Õhtul toimus pidulik õhtusöök „Kirsimaris“ meie Norra külaliste, vallavanema ja kõigi projektis osalejate õpetajate osavõtul. Arutlesime külastusnädala sisustamise üle, vahetasime mõtteid Norra kolleegidega, pisut tööjuttu ka sekka.
Peale ohtrat õhtusööki võtsid külalised osa Aravete spordihoones populaarsest body-pump trennist.
Peale väga pikka ja väsitavat päeva jõudsid väsinud külalised lõpuks majutuskohta- kardirajale.
Kolmapäeva hommikupoolikul tutvusid norrakad Valgehobusemäe suusakeskusega.
Keskpäeval algas koolis traditsiooniline üritus, mis kandis sel aastal nime "Maitsev sport". Klassidevahelises võistluses pidid klassid esitama sportliku kava ja tutvustama oma kooki. Züriisse kuulus ka Morton, kes kiitis meie õpilaste head esinemisoskust ja maitses ka ohtralt kooke.
Õhtupoolikul toimus projektikoosolek „Koorejaamas“.Vaatluse all olid projekti tegevused ja eelarve. Lepiti kokku projekti peamised tegevussuunad: liikumine ja tervislik toitumine, ühtlustati arusaamist neist teemadest. Jutuks tuli, milline suhtumine on Norras laste mänguväljakutesse. Kui Eestis on suundumus sellel, et kõik peab olema laste jaoks äärmiselt turvaline ning kui turvalisust ei suudeta tagada, siis jääb mänguväljak või noorte spordi tegemise paik ehitamata. Norralaste suhtumine on aga teine. Valitsus on võtnud suuna, et igati toetada laste ja noorte liikumist ja sportimisvõimalusi. Vigastusi ei suudeta ka seal täielikult vältida, aga arvatakse, et odavam on ravida mõnda vigastust, kui elukestvalt tervet põlvkonda, kes ei ole harjunud ennast liigutama ja vajab arstiabi oma eluga toimetulekuks.
Neljapäeva hommikupoolikul "varjutasid" norrakad kehalise kasvatuse tunde.
Keskpäeval kogunesid kõik liikumisest huvitatud kooli aulasse, kus algas koolitus liikumise asjatundjate Kaarel Zilmeri ja René Meimeri juhtimisel. Kuulsime palju huvitavat tervislikust eluviisist, igaüks leidis endale vajalikke näpunäiteid liikumise mitmekesistamiseks. Kohal oli ka maakonnalehe esindaja, kes kajastas koolitust terve lehekülje ulatuses. Kevadel lubas R. Meimer korraldada praktilise koolituse kepikõnni harrastajatele. Loodame sellesse üritusse kaasata ka kogukonna eakamaid liikmeid.
Pimeda aja saabudes korraldas Reimo Kaasiku orienteerumise. Aravete Kangrumäel on orienteerumise püsirada, mille norrakad ette antud ühetunnise kontrollajaga pealampide valgel edukalt läbisid, st nad leidsid kõik kontrollpunktid üles. Vahva oli jälgida, kuidas 2 "jaaniussikest" mööda metsa liikusid. Oli näha, et tegemist on kogenud orienteerujatega ja heade jooksjatega.
Reedel külastasid norralased geograafiatundi, st vaatasid slaidiprogrammi Eesti kohta ja said põgusa ülevaate veebruarikuus toimunud ülekoolilisest talinädalast. Ning oligi aeg kokkuvõtteid teha. Külalised jäid väga rahule sisutiheda nädalaga ja koos otsustasime alustatud tegevusi jätkata elektroonilisel teel kuni uute kohtumisteni kevadel.