30. mai - 3. juuni Lillehammeris
30. mai õhtul võttis Lillehammer meid vastu mõnusalt suvise ilmaga. Vaba õhtupooliku veetis igaüks endale meelepäraste tegevustega, kuna ilm oli imeline võttis enamik meist ette jalutuskäigu vaatamaks, milline näeb linn välja suveajal.
31 .mai
Saime jälgida kohalike noorte suusatreeninggrupi treeningut rullsuuskadel. Tehti tehnilisi harjutusi ja lihviti tehnikat. Treener Øyvind Trøen filmis noorte sõitu ning andis kohest tagasisidet, mida jälgida, mida korrigeerida. Õhkkond treeningrupis oli väga toetav ja sõbralik.
Peale treeningut toimus ekskursioon SWIX-i tehasesse. Ettevõtet tutvustas meile suurepärane giid - mees, kes on töötanud selles tehases üle 40 aasta, väga põhjalike teadmistega, väga kompetentne. Lisaks ülevaatele ajaloost ja tänapäevast tegime ringkäigu tootmise osas ning nägime, kus toodetakse üle poole kogu maailma suusamääretest.
Külastasime Lillehammeri piirkonnas paiknevat kooli - Kringsjå skole´t keset päeva pikal vahetunnil. Kõik õpilased (1.-7. klassini) viibisid õues - see on Norra haridussüsteemi kohustuslik osa. Enamik lastest ja noortest tegutsesid aktiivselt koolihoonete ümbruses. Väga paljud mängisid kunstkattega väljakul jalgpalli, mõned poisid sõitsid jalgratastega lühikesel maastikurajal ja võistlesid selles, kui pika hüppe keegi "hüpekast" üle sõites teha suudab. Turniti, mängiti lauatennist (kivist laudadel), loobiti tennise palli, tehti torudel kukerpalle, harjutati poomil tasakaalu jne. Oli ka jalgpalliväljaku ääres pikutajaid, lihtsalt vestlejaid. Kõik õpilased tundsid end hästi, igaüks oli leidnud meelepärase tegevuse- kes aktiivsema, kes rahulikuma. Meie tähelepanu köitis lihtne puidust katusealune laua ja pinkidega, mille juures oli kivist "laud", mis täitis lõkkeaseme ülesannet. Saime teada, et selle kooli õpilaste õppekava osa on iseendaga looduses hakkama saamine. Nad matkavad metsa, teevad lõket, lõkkel süüa, ehitavad varjualuseid, ööbivad väljas jne.
Jalgpallitreener Lars-Erik rõhutas, et just algklassiõpilastel tuleb lasta vabalt liikuda, sest kui selles vanuses piirata nende loomulikku liikumislusti, siis näiteks 5 aasta pärast rattasõitu alustades on oht kukkuda ja luid murda palju-palju suurem.
Nägime ka nö maapiirkonda, sh väikest kooli, mis tahetakse sulgeda õpilaste vähesuse tõttu (paljud õpilased eelistavad linnas koolis käia). Saime teada, et kogukond soovib kooli säilitada, kaaludes erakooli loomise võimalusi.
31 .mai
Saime jälgida kohalike noorte suusatreeninggrupi treeningut rullsuuskadel. Tehti tehnilisi harjutusi ja lihviti tehnikat. Treener Øyvind Trøen filmis noorte sõitu ning andis kohest tagasisidet, mida jälgida, mida korrigeerida. Õhkkond treeningrupis oli väga toetav ja sõbralik.
Peale treeningut toimus ekskursioon SWIX-i tehasesse. Ettevõtet tutvustas meile suurepärane giid - mees, kes on töötanud selles tehases üle 40 aasta, väga põhjalike teadmistega, väga kompetentne. Lisaks ülevaatele ajaloost ja tänapäevast tegime ringkäigu tootmise osas ning nägime, kus toodetakse üle poole kogu maailma suusamääretest.
Külastasime Lillehammeri piirkonnas paiknevat kooli - Kringsjå skole´t keset päeva pikal vahetunnil. Kõik õpilased (1.-7. klassini) viibisid õues - see on Norra haridussüsteemi kohustuslik osa. Enamik lastest ja noortest tegutsesid aktiivselt koolihoonete ümbruses. Väga paljud mängisid kunstkattega väljakul jalgpalli, mõned poisid sõitsid jalgratastega lühikesel maastikurajal ja võistlesid selles, kui pika hüppe keegi "hüpekast" üle sõites teha suudab. Turniti, mängiti lauatennist (kivist laudadel), loobiti tennise palli, tehti torudel kukerpalle, harjutati poomil tasakaalu jne. Oli ka jalgpalliväljaku ääres pikutajaid, lihtsalt vestlejaid. Kõik õpilased tundsid end hästi, igaüks oli leidnud meelepärase tegevuse- kes aktiivsema, kes rahulikuma. Meie tähelepanu köitis lihtne puidust katusealune laua ja pinkidega, mille juures oli kivist "laud", mis täitis lõkkeaseme ülesannet. Saime teada, et selle kooli õpilaste õppekava osa on iseendaga looduses hakkama saamine. Nad matkavad metsa, teevad lõket, lõkkel süüa, ehitavad varjualuseid, ööbivad väljas jne.
Jalgpallitreener Lars-Erik rõhutas, et just algklassiõpilastel tuleb lasta vabalt liikuda, sest kui selles vanuses piirata nende loomulikku liikumislusti, siis näiteks 5 aasta pärast rattasõitu alustades on oht kukkuda ja luid murda palju-palju suurem.
Nägime ka nö maapiirkonda, sh väikest kooli, mis tahetakse sulgeda õpilaste vähesuse tõttu (paljud õpilased eelistavad linnas koolis käia). Saime teada, et kogukond soovib kooli säilitada, kaaludes erakooli loomise võimalusi.
1. juuni
Võtsime osa õpetajate seminarist, kus oli teemaks, kas panna vahetundide ajaks klassiuksed lukku või ei. Esmalt arutleti sel teemal ühiselt, seejärel moodustati töörühmad, milles inimesed leidsid poolt- ja vastuargumente, põhjendasid, avaldasid arvamust. Lõplikku otsust ei langetatud, kuid kindlasti saadi seminari käigus palju arvamusi ja argumente.
Külastasime ümberehituse läbi teinud köögiosa, kus tänu Eesti eeskujule pakutakse õpilastele sooja lõunasööki, mitmekesist salativalikut.
Lillehammeri piirkond on aktiivse liikumise võimaluste poolest tuntud üle kogu Norra. Kohalike inimeste aktiivsust nägime seal viibides ka oma silmaga, inimesed nii lähemalt kui kaugemalt planeerivad oma aktiivse puhkuse Lillehammerisse. Ja tegevusi seal jätkub. Vabal ajal kasutasime ka meie tiheda matkaradade ja jalgrattateede võrgustiku võimalusi.
2. juuni
Kahe omavalitsusjuhi - Ambla valla delegatsiooni ja Lillehammeri linnapea kohtumine, mis seisnes kogemuste vahetamises, muredest ja rõõmudest rääkimises ja tutvumises. Toimus elav arutelu, kuidas arendada kogukondade elu ja teha koostööd. Mõlemal poolel oli teineteiselt midagi õppida.
Võtsime osa õpetajate seminarist, kus oli teemaks, kas panna vahetundide ajaks klassiuksed lukku või ei. Esmalt arutleti sel teemal ühiselt, seejärel moodustati töörühmad, milles inimesed leidsid poolt- ja vastuargumente, põhjendasid, avaldasid arvamust. Lõplikku otsust ei langetatud, kuid kindlasti saadi seminari käigus palju arvamusi ja argumente.
Külastasime ümberehituse läbi teinud köögiosa, kus tänu Eesti eeskujule pakutakse õpilastele sooja lõunasööki, mitmekesist salativalikut.
Lillehammeri piirkond on aktiivse liikumise võimaluste poolest tuntud üle kogu Norra. Kohalike inimeste aktiivsust nägime seal viibides ka oma silmaga, inimesed nii lähemalt kui kaugemalt planeerivad oma aktiivse puhkuse Lillehammerisse. Ja tegevusi seal jätkub. Vabal ajal kasutasime ka meie tiheda matkaradade ja jalgrattateede võrgustiku võimalusi.
2. juuni
Kahe omavalitsusjuhi - Ambla valla delegatsiooni ja Lillehammeri linnapea kohtumine, mis seisnes kogemuste vahetamises, muredest ja rõõmudest rääkimises ja tutvumises. Toimus elav arutelu, kuidas arendada kogukondade elu ja teha koostööd. Mõlemal poolel oli teineteiselt midagi õppida.
