Koolituse ülevaade
Koolitus „ Spordivigastuste vältimine ja liikumisaktiivsust soodustavate vahendite kasutamine koolis”
Projekti lõpetuseks läbisime põhjaliku koolituse vigastuste vältimiseks, sest pidasime seda väga oluliseks ohutu liikumise tagamiseks nii koolimaja sees- kui ka väljaspool.
3. juuni
Päev algas väga huvitavalt- kohe ei hakatud loetlema võimalikke vigastusi, vaid rõhutati hoopis terve rühi tähtsust. Meie lülisammas peab taluma erinevaid pingeid ja koormusi ning on kõige kergemini vigastatav osa. Rühi probleemid tekivad juba varajases koolieas ja süvenevad kooliaja jooksul, sest õpilased on muutunud väheliikuvaks. Saime selgeks uue sõna- „vildakselgsus” ja tõdesime, et ka täiskasvanutel esineb seljaga kõige rohkem probleeme. Ka lampjalgsus on meil üsna laialt levinud. Saime konkreetsed juhised rühi kontrolliks. Õige rühi säilitamiseks peab tegelema lihaste arendamisega, neid oskuslikult pingutama ja lõdvestama. Oluline on kontrollida oma rühti nii liikumises kui ka puhkeasendis. Lihaste treenitus on oluline õige rühi tagamisel. Siit ka järeldus- liikumine on elu kvaliteedi oluline faktor.
Liikumine on seotud spordiga. Sporti võib teha väga erinevatel tasemetel. Ka meie kogukonnas on inimesi, kes treenivad iga päev või isegi kaks korda päevas. Oluline on seada endale õiged eesmärgid, et liikumine ei lõpeks vigastustega. Spordiks peetakse meil tõsist treeningut, tegelikult ei peaks see nii olema. Sport peaks olema mänguline võistluslik tegevus, mis pakub tegijale meelelahutust.
Ka tervise mõiste on meil ühekülgselt mõistetav- peame terveks inimest, kellel puuduvad haigused, kuid tegelikult eeldab terve olemine füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu.
Sportimise juures ei ole oluline tulemus, vaid protsess ja selle nautimine. Lisaks igapäevasele liikumisele peaks leidma nädalas kolm korda aega tavaspordiga tegelemiseks.
Sportimisharjumused kujunevad välja lapsepõlves. Kujunenud harjumused tagavad edukuse ka täiskasvanuna aktiivsuset eluviisi säilitada.
Liikumine parandab mälu ja õppimisvõimet, ennetab riskikäitumist, propageerib tervislikku eluviisi.
Liikumistreening peab olema mitmekülgne. Treeningu puhul eristatakse südame-, jõu-, venitus- ja kordinatsioonitreening.
Spordiala valimisel peab arvestama kehakaaluga. Tuleb järgida tervisliku toitumise põhimõtteid. Ka toitumisharjumused kujunevad lapsepõlves, siin on oluline osa koolitoidul. Tasuta pakutav hommikupuder on väga oluline.
Tasakaalustatud toitumine parandab ainevahetust ja tagab edu liikumisel. Vältida tuleks suhkru- ja süsivesikurikkaid toite.
Kasulik on toitumispäevik, mille pidamise vajalikkust peaks selgitama ka tunnis.
Päev lõppes elava arutlusega kuuldust ja kogemuste vahetusega.
6. juuni
Teise koolituspäeva peateemaks oli vigastused ja nende vältimine.
Saime põhjaliku ülevaate spordivigastustest- alates eluohtlikest, lõpetades kergete vigastustega. Väga oluline on hinnata õigesti vigastuse raskusastet ja anda esmaabi.
Kõige olulisem on ennetada vigastusi, tuleb hinnata treeningkoormust ning sobitada seda sportlase võimekusega.
Tuleb tagada ohutus nii treening- kui ka võistluspaigal
Vigastused ei teki alati trauma tagajärjel, vaid ka näiteks vale riietuse, jalanõude,spordivahendite valikul.
Sage vigastuse põhjus on ülekoormus (eriti jooksmisel, rattasõidul)
Vigastuse esmaabil kasutatakse PRICE- tehnikat
Pärastlõunal toimus praktiline töötuba harjutuste seeriaga vigastuste vältimiseks.
10. juuni
Viimasel koolituspäeval keskendusime ohutule liikumiskeskkonnale.
Liikumist soodustav keskkond on oluline, peame märkama keskkonda, kuivõrd sobilik ja liikumisele kutsuv see on.
Keskkonda tajub iga inimene erinevalt- näiteks koolis on inimesed vanuses 7-70 aastani ja igaüks tajub keskkonda erinevalt, ühele võib see tunduda igav, teisele liialt mürarikas jne.
Kooliruum tuleks jagada erinevaid tegevusi võimaldavateks osadeks- keskendumist võimaldatavateks, lõõgastavateks, pingete maandamist võimaldavateks jne.
Kooliruum on funktsionaalne siis, kui igal pool on tagatud turvatunne, kus selles keskkonnas viibivad inimesed tunnevad end kaitstuna. Koolis on oluline vanusefaktor- ruum, mis keskastme õpilastele tundub turvaline, ei pruugi algklassiõpilastele olla ohutu.
Väga oluline on välja töötada kooliruumi kasutamise reeglid, mis oleks kõigile üheselt mõistetavad.
Kui kooli eesmärgiks on innustada õpilasi liikuma, siis tuleks mõelda selle tarbeks vahendite muretsemisele. Iga õpilane saab valida meelepärase tegevuse ja see on motivatsiooniks ka edaspidi sellise tegevusega tegelemisel.
Vahetundides peaks liikumine olema vabatahtlik- õpilaste füüsilised võimed on erinevad ja tegevusi peaks jagume kõigile. Ka peaks õpilastele selgitama, miks üks või teine tegevus neile kasulik on.
Välisruum on sageli olulisem kui siseruum.
Õues tekib side loodusega, mis aitab lõõgastuda ja parandab tunduvalt õpitulemusi.
Väljas saab murul mängida, mis on väga turvaline mängukeskkond, eriti nooremas kooliastmes.
Väljas olemine on eriti kasulik keskendumisraskustega õpilastele.
Vahetundide ajal peaks õpilasi julgustama väljas viibima, ka väga lühike värskes õhus viibimise aeg on tervisele oluline. Klassiruume tuleks vahetundide ajal õhutada.
Kooli personali isiklik eeskuju on oluline- oma tervislike eluviisidega on õpetajad õpilastele heaks eeskujuks.
Koolituse lõpuks käisime läbi ja hindasime koolimaja siseruume, tutvusime juba olemasolevate vahenditega.
Tulevikus tahame arendada ka kooliõues toimuvaid tegevusi, sellekohane arutelu algas viimasel projektikohtumisel Lillehammeri koolis, kus Norra kolleegid andsid palju huvitavaid mõtteid. Koolitus lõppeski elava aruteluga, kuidas muuta kooli ümbrus läbimõeldud õuealaks. Jõudsime järeldusele, et õues ei peaks olema ainult staadion ja autoparkla, vaid erinevaid tegevusi pakkuv kogukondlik õueruum. Kooliõue saabuja võiks koheselt märgata põnevatel rajatisi, mis annavad võimalusi tegutsemiseks. Kooliõu peaks olema koht, mis ergutab kasutama keha koos fantaasiaga ja kus on tegevusi nii harrastusspordi austajatele (nt lauatennis, palliplats), mängijatele ja ajaveetjatele (nt keks, ronimine, kiikumine) kui ka jalutajatele.
Saime koolitusel rohkelt uusi mõtteid ja ideid, mida tulevikus edasi arendada.
Lähemalt koolitusega seotud materjalidest.
Projekti lõpetuseks läbisime põhjaliku koolituse vigastuste vältimiseks, sest pidasime seda väga oluliseks ohutu liikumise tagamiseks nii koolimaja sees- kui ka väljaspool.
3. juuni
Päev algas väga huvitavalt- kohe ei hakatud loetlema võimalikke vigastusi, vaid rõhutati hoopis terve rühi tähtsust. Meie lülisammas peab taluma erinevaid pingeid ja koormusi ning on kõige kergemini vigastatav osa. Rühi probleemid tekivad juba varajases koolieas ja süvenevad kooliaja jooksul, sest õpilased on muutunud väheliikuvaks. Saime selgeks uue sõna- „vildakselgsus” ja tõdesime, et ka täiskasvanutel esineb seljaga kõige rohkem probleeme. Ka lampjalgsus on meil üsna laialt levinud. Saime konkreetsed juhised rühi kontrolliks. Õige rühi säilitamiseks peab tegelema lihaste arendamisega, neid oskuslikult pingutama ja lõdvestama. Oluline on kontrollida oma rühti nii liikumises kui ka puhkeasendis. Lihaste treenitus on oluline õige rühi tagamisel. Siit ka järeldus- liikumine on elu kvaliteedi oluline faktor.
Liikumine on seotud spordiga. Sporti võib teha väga erinevatel tasemetel. Ka meie kogukonnas on inimesi, kes treenivad iga päev või isegi kaks korda päevas. Oluline on seada endale õiged eesmärgid, et liikumine ei lõpeks vigastustega. Spordiks peetakse meil tõsist treeningut, tegelikult ei peaks see nii olema. Sport peaks olema mänguline võistluslik tegevus, mis pakub tegijale meelelahutust.
Ka tervise mõiste on meil ühekülgselt mõistetav- peame terveks inimest, kellel puuduvad haigused, kuid tegelikult eeldab terve olemine füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu.
Sportimise juures ei ole oluline tulemus, vaid protsess ja selle nautimine. Lisaks igapäevasele liikumisele peaks leidma nädalas kolm korda aega tavaspordiga tegelemiseks.
Sportimisharjumused kujunevad välja lapsepõlves. Kujunenud harjumused tagavad edukuse ka täiskasvanuna aktiivsuset eluviisi säilitada.
Liikumine parandab mälu ja õppimisvõimet, ennetab riskikäitumist, propageerib tervislikku eluviisi.
Liikumistreening peab olema mitmekülgne. Treeningu puhul eristatakse südame-, jõu-, venitus- ja kordinatsioonitreening.
Spordiala valimisel peab arvestama kehakaaluga. Tuleb järgida tervisliku toitumise põhimõtteid. Ka toitumisharjumused kujunevad lapsepõlves, siin on oluline osa koolitoidul. Tasuta pakutav hommikupuder on väga oluline.
Tasakaalustatud toitumine parandab ainevahetust ja tagab edu liikumisel. Vältida tuleks suhkru- ja süsivesikurikkaid toite.
Kasulik on toitumispäevik, mille pidamise vajalikkust peaks selgitama ka tunnis.
Päev lõppes elava arutlusega kuuldust ja kogemuste vahetusega.
6. juuni
Teise koolituspäeva peateemaks oli vigastused ja nende vältimine.
Saime põhjaliku ülevaate spordivigastustest- alates eluohtlikest, lõpetades kergete vigastustega. Väga oluline on hinnata õigesti vigastuse raskusastet ja anda esmaabi.
Kõige olulisem on ennetada vigastusi, tuleb hinnata treeningkoormust ning sobitada seda sportlase võimekusega.
Tuleb tagada ohutus nii treening- kui ka võistluspaigal
Vigastused ei teki alati trauma tagajärjel, vaid ka näiteks vale riietuse, jalanõude,spordivahendite valikul.
Sage vigastuse põhjus on ülekoormus (eriti jooksmisel, rattasõidul)
Vigastuse esmaabil kasutatakse PRICE- tehnikat
Pärastlõunal toimus praktiline töötuba harjutuste seeriaga vigastuste vältimiseks.
10. juuni
Viimasel koolituspäeval keskendusime ohutule liikumiskeskkonnale.
Liikumist soodustav keskkond on oluline, peame märkama keskkonda, kuivõrd sobilik ja liikumisele kutsuv see on.
Keskkonda tajub iga inimene erinevalt- näiteks koolis on inimesed vanuses 7-70 aastani ja igaüks tajub keskkonda erinevalt, ühele võib see tunduda igav, teisele liialt mürarikas jne.
Kooliruum tuleks jagada erinevaid tegevusi võimaldavateks osadeks- keskendumist võimaldatavateks, lõõgastavateks, pingete maandamist võimaldavateks jne.
Kooliruum on funktsionaalne siis, kui igal pool on tagatud turvatunne, kus selles keskkonnas viibivad inimesed tunnevad end kaitstuna. Koolis on oluline vanusefaktor- ruum, mis keskastme õpilastele tundub turvaline, ei pruugi algklassiõpilastele olla ohutu.
Väga oluline on välja töötada kooliruumi kasutamise reeglid, mis oleks kõigile üheselt mõistetavad.
Kui kooli eesmärgiks on innustada õpilasi liikuma, siis tuleks mõelda selle tarbeks vahendite muretsemisele. Iga õpilane saab valida meelepärase tegevuse ja see on motivatsiooniks ka edaspidi sellise tegevusega tegelemisel.
Vahetundides peaks liikumine olema vabatahtlik- õpilaste füüsilised võimed on erinevad ja tegevusi peaks jagume kõigile. Ka peaks õpilastele selgitama, miks üks või teine tegevus neile kasulik on.
Välisruum on sageli olulisem kui siseruum.
Õues tekib side loodusega, mis aitab lõõgastuda ja parandab tunduvalt õpitulemusi.
Väljas saab murul mängida, mis on väga turvaline mängukeskkond, eriti nooremas kooliastmes.
Väljas olemine on eriti kasulik keskendumisraskustega õpilastele.
Vahetundide ajal peaks õpilasi julgustama väljas viibima, ka väga lühike värskes õhus viibimise aeg on tervisele oluline. Klassiruume tuleks vahetundide ajal õhutada.
Kooli personali isiklik eeskuju on oluline- oma tervislike eluviisidega on õpetajad õpilastele heaks eeskujuks.
Koolituse lõpuks käisime läbi ja hindasime koolimaja siseruume, tutvusime juba olemasolevate vahenditega.
Tulevikus tahame arendada ka kooliõues toimuvaid tegevusi, sellekohane arutelu algas viimasel projektikohtumisel Lillehammeri koolis, kus Norra kolleegid andsid palju huvitavaid mõtteid. Koolitus lõppeski elava aruteluga, kuidas muuta kooli ümbrus läbimõeldud õuealaks. Jõudsime järeldusele, et õues ei peaks olema ainult staadion ja autoparkla, vaid erinevaid tegevusi pakkuv kogukondlik õueruum. Kooliõue saabuja võiks koheselt märgata põnevatel rajatisi, mis annavad võimalusi tegutsemiseks. Kooliõu peaks olema koht, mis ergutab kasutama keha koos fantaasiaga ja kus on tegevusi nii harrastusspordi austajatele (nt lauatennis, palliplats), mängijatele ja ajaveetjatele (nt keks, ronimine, kiikumine) kui ka jalutajatele.
Saime koolitusel rohkelt uusi mõtteid ja ideid, mida tulevikus edasi arendada.
Lähemalt koolitusega seotud materjalidest.